Olles ise lapsehoolduspuhkusel, tuli tahtmine veidi üle vaadata tehtut. Kurvastusega leidsin, et algklasside ajaveeb on unustustehõlma vajunud :( Otsustasin siis ühel päeval, et olgu mis on, aga võtan ajaveebi uuesti ette.
Nüüdseks on leht saanud teise ilme. Info on menüüribas lihtsamalt leitav ja hetkel toimuvast on näha postitustes. Praegu võivad olla ka mõned ebatäpsused, sest ei tea koolis toimuvast nii täpselt. Ehk värskem ilme annab julgust õpetajatele postitada oma klassi tegemistest algklasside ajaveebi, et seda siis kõigi teistega jagada:)
Häid tegemisi ja toredat avastamisrõõmu!
Teadmiste toel tegusaks
reede, veebruar 10, 2012
esmaspäev, juuli 04, 2011
neljapäev, juuni 09, 2011
Laps ja tunded
See, kuidas vanemad oma lapsi kohtlevad, kas range distsipliini või empaatilise mõistmisega, jätab püsiva jälje lapse tundeelule.
Lapse emotsionaalsed vajadused:
* vajadus armastuse järele, kusjuures laps vajab, et talle armastust nii sõnades kui tegudes pidevalt kinnitatakse
* vajadus tunda end soovituna, seega ärge pahandage lapsega kogu aeg
* vajadus kaitstuse järele, et ta tunneks end turvaliselt mitte selle pärast, mida ta teeb, vaid et ta lihtsalt olemas on
* vajadus juhendamise ja õpetuse järele, sest ka laps tahab rohkem teada saada
* vajadus vabaduse järele, et saaks iseseisvalt tegutseda ja selle kaudu õppida oma tegude eest vastutamist
* vajadus avastada oma kaasasündinud andeid, seega on lapse arengu seisukohalt väga oluline, et tal lubataks tegutseda vastavalt tema huvidele
* vajadus lugupidamise järele. Lapsest tuleb lugu pidada võrdselt täiskasvanuga, ükskõik kui väike laps on!
* vajadus olla seotud täiskasvanuga, sest igas lapses on kaasasündinud hirm olla täiskasvanu poolt maha jäetud.
Lapsel on alati õigus tunda oma tundeid, vanemad saavad aga õpetada, kas ja kuidas neid tundeid väljendada või vajadusel talitseda. Vanem, kes oma lapse tundeid ignoreerib, ei käitu oma lapse suhtes lugupidavalt, sest ei aita tal tema tundeid mõista. Vanem, kes on emotsionaalselt pädev, õpetab ka lapsele tunnetes selgust saada ja käitub seega tundekasvatajana.
Esimesed kooliaastad on väga toimetusterohked, ehk kõige tegusamad koolielus üldse.
Laps peab teadma, et kodu on endiselt tema kindlus. Öelge talle, et armastate teda just sellisena, nagu ta on. Lapsele on oluline teadmine, et kodus teda hinnatakse, et vanemad temast hoolivad.
6.aastane laps peaks juba teadma, kus on vanemate poolt tõmmatud piir. Selles vanuses laps on väga vastuvõtlik, teda saab vanematepoolsete reeglitega mõjutada. Täiskasvanu tegelik eeskuju on olulisem kui sõnad. Laps võrdleb oma kodureegleid teiste laste pool kehtivatega, ühtlasi testib vanemate poolt seatud piire. Kui laps üritab vanemate pandud piire avaramaks venitada, peab vanem endale kindlaks jääma. On oluline silmas pidada, et karistamisel/ kritiseerimisel tuleb hinnata lapse käitumist, mitte last ennast. Halb on lapse käitumine, mitte laps!
Kuigi kool peaks olema loogiliseks jätkuks kodule, üks mõnus koht, kus laps saab areneda, on
kooliminekuga seotud ka pingeid- ta peab kodust lahkuma ja kooliga kohanema. Piiride kehtestamine ja järgimine jääb siiski kodu ülesandeks, kooli ülesanne on õpetust anda.
Alati ei saa ka vanem lapse parim sõber olla. Kui laps ei taha millegagi leppida, võib ta end
väga erineval moel väljendada. Vanem peab öeldu teatavaks võtma, kuid mitte nõudmistest
taganema. Vestelge ja arutlege, kuid kindlasti ei tohiks vanem taluda sõimlemist ja vandesõnu.
Lapsele on tema sõbrad olulised, aga et vanemana end turvaliselt tunda, peaks kokku saama ka sõprade peredega.
Lapse emotsionaalsed vajadused:
* vajadus armastuse järele, kusjuures laps vajab, et talle armastust nii sõnades kui tegudes pidevalt kinnitatakse
* vajadus tunda end soovituna, seega ärge pahandage lapsega kogu aeg
* vajadus kaitstuse järele, et ta tunneks end turvaliselt mitte selle pärast, mida ta teeb, vaid et ta lihtsalt olemas on
* vajadus juhendamise ja õpetuse järele, sest ka laps tahab rohkem teada saada
* vajadus vabaduse järele, et saaks iseseisvalt tegutseda ja selle kaudu õppida oma tegude eest vastutamist
* vajadus avastada oma kaasasündinud andeid, seega on lapse arengu seisukohalt väga oluline, et tal lubataks tegutseda vastavalt tema huvidele
* vajadus lugupidamise järele. Lapsest tuleb lugu pidada võrdselt täiskasvanuga, ükskõik kui väike laps on!
* vajadus olla seotud täiskasvanuga, sest igas lapses on kaasasündinud hirm olla täiskasvanu poolt maha jäetud.
Lapsel on alati õigus tunda oma tundeid, vanemad saavad aga õpetada, kas ja kuidas neid tundeid väljendada või vajadusel talitseda. Vanem, kes oma lapse tundeid ignoreerib, ei käitu oma lapse suhtes lugupidavalt, sest ei aita tal tema tundeid mõista. Vanem, kes on emotsionaalselt pädev, õpetab ka lapsele tunnetes selgust saada ja käitub seega tundekasvatajana.
Esimesed kooliaastad on väga toimetusterohked, ehk kõige tegusamad koolielus üldse.
Laps peab teadma, et kodu on endiselt tema kindlus. Öelge talle, et armastate teda just sellisena, nagu ta on. Lapsele on oluline teadmine, et kodus teda hinnatakse, et vanemad temast hoolivad.
6.aastane laps peaks juba teadma, kus on vanemate poolt tõmmatud piir. Selles vanuses laps on väga vastuvõtlik, teda saab vanematepoolsete reeglitega mõjutada. Täiskasvanu tegelik eeskuju on olulisem kui sõnad. Laps võrdleb oma kodureegleid teiste laste pool kehtivatega, ühtlasi testib vanemate poolt seatud piire. Kui laps üritab vanemate pandud piire avaramaks venitada, peab vanem endale kindlaks jääma. On oluline silmas pidada, et karistamisel/ kritiseerimisel tuleb hinnata lapse käitumist, mitte last ennast. Halb on lapse käitumine, mitte laps!
Kuigi kool peaks olema loogiliseks jätkuks kodule, üks mõnus koht, kus laps saab areneda, on
kooliminekuga seotud ka pingeid- ta peab kodust lahkuma ja kooliga kohanema. Piiride kehtestamine ja järgimine jääb siiski kodu ülesandeks, kooli ülesanne on õpetust anda.
Alati ei saa ka vanem lapse parim sõber olla. Kui laps ei taha millegagi leppida, võib ta end
väga erineval moel väljendada. Vanem peab öeldu teatavaks võtma, kuid mitte nõudmistest
taganema. Vestelge ja arutlege, kuid kindlasti ei tohiks vanem taluda sõimlemist ja vandesõnu.
Lapsele on tema sõbrad olulised, aga et vanemana end turvaliselt tunda, peaks kokku saama ka sõprade peredega.
kolmapäev, juuni 08, 2011
esmaspäev, mai 30, 2011
Koolivorm
Järgmisest õppeaastast on ühe koolivormi elemendi kandmine 1.-5. klassis kohustuslik. Selle nõude on heaks kiitnud ka kooli hoolekogu.
Polod on kollased ja rohelised, maksavad 8.50 eurot. Vest on tumesinine, maksab 21 eurot.
Mõlemale on peale tikitud ka meie kooli logo.
Polod on kollased ja rohelised, maksavad 8.50 eurot. Vest on tumesinine, maksab 21 eurot.
Mõlemale on peale tikitud ka meie kooli logo.
Veste ja polosid saab tellida järgmistes suurustes:
lastenumbrid 122, 128, 134, 140, 146, 152, 158, 164;
täiskasvanute suurused on S, M, L, XL.
Tellimus ja raha anda klassijuhatajale.
lastenumbrid 122, 128, 134, 140, 146, 152, 158, 164;
täiskasvanute suurused on S, M, L, XL.
Tellimus ja raha anda klassijuhatajale.
teisipäev, veebruar 08, 2011
Kuldnoka aabits
11. veebruaril saab tuntud lastekirjanik Heljo Mänd 85-aastaseks. Kirjastus Sinisukk kutsus sel puhul koole ja lasteaedu üles Heljo Männi raamatutest inspiratsiooni ammutama ning kirjanikule ise kingituseks raamatuid kirjutama-joonistama.
Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi 3. klassid võtsid väljakutse koos oma klassijuhatajate Ly Elhi, Tiina Stammi ning Riina Rosenfeldiga vastu.
Meie raamat - kuldnoka-aabits - sündis karuaabitsa eeskujul ja sai nime tänava järgi, kus meie kool asub. Aabitsategelased on erinevad linnud - mõnda neist võib kohata Eestis, mõni aga on pärit hoopis kaugemalt. Lapsed on kirjutanud lugusid näiteks ürr Üllist, flamingo Fionast, änn Samuelist, naerukajakas Neerost, ohakalind Osvaldist, kuldnokkadest Küllist ja Kallest ning paljudest teistest. Ühtekokku on aabitsas 48 paremat lugu ja hulganisti laste joonistatud illustratsioone. Kaanepildi autor on Triinu Albri 3. b klassist.
Klasside esindajad annavad raamatu 11. veebruaril Heljo Männile pidulikult üle. Kolm kuldnoka-aabitsat jääb ka kooli raamatukokku.
Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi 3. klassid võtsid väljakutse koos oma klassijuhatajate Ly Elhi, Tiina Stammi ning Riina Rosenfeldiga vastu.
Meie raamat - kuldnoka-aabits - sündis karuaabitsa eeskujul ja sai nime tänava järgi, kus meie kool asub. Aabitsategelased on erinevad linnud - mõnda neist võib kohata Eestis, mõni aga on pärit hoopis kaugemalt. Lapsed on kirjutanud lugusid näiteks ürr Üllist, flamingo Fionast, änn Samuelist, naerukajakas Neerost, ohakalind Osvaldist, kuldnokkadest Küllist ja Kallest ning paljudest teistest. Ühtekokku on aabitsas 48 paremat lugu ja hulganisti laste joonistatud illustratsioone. Kaanepildi autor on Triinu Albri 3. b klassist.
Klasside esindajad annavad raamatu 11. veebruaril Heljo Männile pidulikult üle. Kolm kuldnoka-aabitsat jääb ka kooli raamatukokku.
